Go to the page content

Kuidas mõista KMI-d

KMI

Kehamassiindeks (KMI) on kehakaalu ja pikkuse indeks, mis klassifitseerib täiskasvanute alakaalu, ülekaalulisuse ja rasvumise. Seda kasutatakse keha rasva mõõtmiseks. KMI arvutatakse, jagades kaalu kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites (KMI väärtused on ühikutes kg/m2 ja kõik KMI väärtused käesolevas artiklis peaksid olema mõõdetud selles ühikus). On erinevaid KMI kategooriaid, mida on üksikasjalikult uuritud allpool.

5 min. read
Kuidas mõista KMI-d

Pildil on modell

Alakaalus KMI vahemik

KMI tulemus: alla 18,5

Need, kes sellesse kategooriasse kuuluvad, on alakaalulised.

Alakaalulisus võib olla märk sellest, et te ei söö piisavalt, või viidata haigusseisundile. Kui te olete alakaaluline, võtke edasiseks hindamiseks ühendust oma arstiga.
 

Normaalkaalu KMI vahemik

KMI tulemus: vahemikus 18,5 kuni 24,9

Meditsiinikogukond soovitab hoida oma kaalu selles vahemikus.
 

Ülekaalu KMI vahemik

KMI tulemus: vahemikus 25 kuni 29,9

Selle kategooria inimestel võib olla rasvumise tekke oht . 

Samuti võib tekkida risk muude terviseprobleemide tekkeks või olemasolevate süvenemiseks aja jooksul. Tuginedes Euroopa ja Ameerika kliinilistele juhistele rasvumise ohjamiseks täiskasvanutel, on kõige tõenäolisemad KMI vahemikel põhinevad soovitused järgmised.

KMI tulemus:vahemikus 25 kuni 26,9
Inimesi, kellel ei ole kehakaaluga seotud terviseprobleeme (näiteks kõrge vererõhk või kõrge kolesteroolitase), julgustatakse sööma tervislikult ja suurendama oma füüsilist aktiivsust, et vältida edasist kehakaalu tõusu.

KMI tulemus:vahemikus 27 kuni 29,9
Selle vahemiku inimestel, kellel on ka kehakaaluga seotud terviseprobleemid, soovitatakse tõenäoliselt kaalust alla võtta, kombineerides elustiilimuutusi ja võimalikku farmakoteraapiat.

Elustiilimuutus võib kaasa tuua kehakaalu languse, parema tervise ja kõrgema elukvaliteedi.
 

Rasvumise klassifikatsioon

KMI-vahemikel põhineval rasvumusel on kolm klassi:

Klassifikatsioon  KMI
 I klass  30,0–34,9
 II klass  35,0–39,9
 III klass  Üle 40

KMI-vahemikud põhinevad mõjul, mida liigne keharasv avaldab inimese tervisele, oodatavale elueale ja kehakaaluga seotud tüsistuste tekkeriskile.

KMI tulemus: 30,0 või kõrgem
Inimesed, kelle KMI on 30 või üle selle, võivad kannatada rasvumise all.

Tervishoiuorganisatsioonid tunnistavad nüüd rasvumist kroonilise, kuid ravitava haigusena, millega tegeletakse multidistsiplinaarse kehakaalu langetamise ravimeetodi abil. 

Kui KMI tõuseb vahemikku, mida peetakse rasvumiseks, siis tõuseb ka teatud krooniliste haiguste riskifaktor.

Kõrgematel KMI väärtustel (30 või üle selle) on statistiliselt olulised seosed mitme meditsiinilise seisundiga. Nende seisundite hulka kuuluvad südame-veresoonkonna haigused, 2. tüüpi diabeet, osteoartriit ja mitmesugused vähid. 

KMI ei ole rasvumise diagnoos, vaid seda saab kasutada terviseriskide jälgimiseks. 

Inimesed, kelle KMI on 30 või üle selle, peaksid kindlasti konsulteerima rasvumise ravikogemusega arstiga.

Rasvumise raviks on mitmeid teaduslikult tõestatud ravivõimalusi. Ravivõimalused sõltuvad üksikisiku konkreetsetest vajadustest, tervislikust seisundist ja kehakaaluga seotud terviseprobleemide olemasolust.

Ravi võib hõlmata järgmiste võimaluste kombinatsiooni:

  • Tervislik toitumine
  • Kehalise aktiivsuse tõstmine
  • Käitumisteraapia
  • Söögikorra asendamine / madala energiasisaldusega dieet
  • Farmakoteraapia
  • Maovähendusoperatsioon*

* Maovähendusoperatsiooni kaalutakse täiskasvanutel, kelle KMI on 40 või kõrgem, ja täiskasvanutel, kelle KMI on üle 35 ja kellel on ka kehakaaluga seotud kaasuvad haigused.

Lahtiütlus: see teave ei asenda tervishoiuteenuse osutaja nõuandeid. Kui teil on oma tervise kohta küsimusi, pöörduge oma perearsti või muu kvalifitseeritud tervishoiuteenuse osutaja poole.
 

Miks on KMI oluline?

Rasvumine on krooniline haigus, mis vajab arstiabi. Enamasti seostub ülekaalulisus või rasvumine (KMI 25 või üle selle) suurema suremuse ja kaasuvate haiguste riskiga.

Rasvumise sõeluuringud võivad arvesse võtta KMI lävendtasemeid. Rasvumine võib olla ka näitaja võimalike tulevaste terviseprobleemide kohta, mis võivad vajada meditsiinilist nõu.

Üldiselt, mida suurem on teie kehamassiindeks vahemikus, mida peetakse rasvumiseks, seda suurem on võimalus, et teil tekivad muud kroonilised rasvumusega seotud haigused, muu hulgas:

  • 2. tüüpi diabeet
  • Kardiovaskulaarne haigus
  • Insult
  • Kõrge vererõhk
  • Viljatus
  • Depressioon ja ärevus
  • Pärgarteri haigus
  • Düslipideemia
  • Mittealkohoolne rasvmaks / mittealkohoolne steatohepatiit
  • Gastroösofageaalne reflukshaigus
  • Metaboolne sündroom
  • Uriinipidamatus
  • Obstruktiivne uneapnoe ja hingamisprobleemid
  • Krooniline neeruhaigus
  • Erinevad vähivormid: mh rinna-, käärsoole-, emakakeha-, söögitoru-, neeru-, munasarja- ja pankreasevähk
  • Põlveliigese osteoartriit
  • Sapikivid
  • Tromboos
  • Podagra
  • Suurenenud suremuse risk võrreldes tervisliku KMI-ga inimestega

Kui olete mures nende haiguste pärast ja selle pärast, kuidas need on seotud teie kehamassiindeksiga, konsulteerige lisateabe ja hindamise saamiseks oma arstiga.
 

KMI ja erinev rahvuslik taust

Tõendid näitavad,  et rasvade jaotus ja kehakoostis on rahvuseti erinev.

Teatud etnilise taustaga inimestel võivad olla suuremad või väiksemad terviseriskid võrreldes teisest rahvusest inimestega, kellel on sama kehamassiindeks.

See tähendab, et mõnel rühmal võib olla suurem eelsoodumus rasvumisega seotud haiguste, näiteks 2. tüüpi diabeedi või südamehaiguste tekkeks. Seetõttu võib geneetika põhjal tekkida suurem ülekaaluga seotud terviserisk.

See on toonud kaasa ettepanekud konkreetsete KMI piirmäärade kohta, mis põhinevad etnilisel taustal.

Näiteks on teatud Aasia populatsioonide jaoks soovitatud madalamad KMI piirväärtused. Näiteks Indoneesia, Singapuri ja Hongkongi hiinlastest elanike piirväärtusi vähendati 3 ühiku võrra.

Seda seetõttu, et asiaatidel on madalama KMI juures suurem keharasva kogus. Selle tulemusena suureneb tervisetüsistuste oht võrreldes teiste populatsioonidega.

Allolevas jaotises on osutatud uuritud seostele KMI ja erinevate etniliste taustade vahel. Neid tegureid võib arvesse võtta, kui otsustate, kas teie puhul on vajalik tegutsema asuda. 
 

Lõuna-Aasia rahvad ja KMI (India, Bangladesh, Pakistan)

Ühes uuringus, milles võrreldi Singapuri indialaste, malaide, hiinlaste ja europiidide populatsioone, oli indialastel sama KMI juures kõige suurem keharasva protsent. Suuremat keharasva protsenti seostatakse suuremate kardiovaskulaarsete riskiteguritega.

Indialastel oli KMI 26 juures sama kogus keharasva nagu europiididel KMI 30 juures, mida loetakse rasvumiseks.

Europiidseid, hiina ja pärismaiseid rahvaid võrreldes leiti uuringus, et Lõuna-Aasia rahvastel on rohkem keharasva lihaskoe kohta. See näitab, et Lõuna-Aasia rahvastel on suurem diabeedi oht.

Ühendkuningriigis elavatel Lõuna-Aasia päritolu inimestel on suurem südame isheemiatõve ja insuldi risk kui europiididel. Nii südame isheemiatõbi kui ka insult on seotud keharasva ja selle jaotumisega.
 

Ida-Aasia rahvad ja KMI (Hiina, Taiwan, Jaapan, Korea)

Ida-Aasia rahvaste uuring näitas, et neil, kelle KMI oli 25 või kõrgem, oli suurem südame-veresoonkonna haiguste, südame isheemiatõve ja insuldi risk võrreldes antud KMI-ga harilikult seostatud võrdlusvahemikuga.

Taiwani elanike uuringus oli suremusrisk oluliselt suurem alates KMI 25-st. Need leiud näitavad vajadust määratleda ülekaalulisust Ida-Aasia rahvaste puhul teisiti, vähendades rasvumise KMI piirväärtust 5 ühiku võrra 30-lt 25-le.

Samamoodi näitasid andmed, et Jaapani elanikkonna puhul tuleks rasvumist alustada KMI 25-st.

Uuringud on näidanud, et Aasia rahvastel oli antud KMI puhul europiididega võrreldes suurem keharasva protsent. Aasia rahvastel on ka suurem kaasuvate haiguste tekke risk, nagu 2. tüüpi diabeet, hüpertensioon ja hüperlipideemia.
 

Kagu-Aasia rahvad ja KMI (Vietnam, Tai, Filipiinid, Indoneesia, Malaisia)

Tai elanikkonna uuringus näidati, et taljeümbermõõt on parem diabeedi ennustaja kui KMI. Seda seetõttu, et enamik uuringuid, milles hinnatakse KMI seost suremuse riskiga, on läbi viidud Euroopa päritolu rahvastel.

Singapuri mitmerahvuselise uuringu kohaselt oli Malai rahvastel suurem keharasva protsent kui samaväärse KMI-ga europiididel. Andmed näitasid, et rasvunud europiidsete inimeste (KMI 30) keskmise keharasva koguse võib leida KMI 27-ga malaidelt.

Kagu-Aasia rahvaste uuringud Californias näitasid, et Filipiini ja Vietnami päritolu ameeriklased kannatasid 2. tüüpi diabeedi all oluliselt suurema tõenäosusega kui europiidsed rahvad. Seetõttu peaksid need rahvad arvestama, et ülekaalulisus/rasvumine võib suurendada 2. tüüpi diabeedi riskitegureid.
 

Vaikse ookeani saarte rahvad ja KMI

Teatud Vaikse ookeani saarte rahvastel on sama KMI-ga eurooplastega võrreldes madalam keharasva protsent, kuigi mitte kõigil Vaikse ookeani saarlastel.

Uuring näitas, et ülekaalulisuse või rasvumise all kannatavatel Vaikse ookeani saarte elanikel oli hüpertensiooni tõenäosus märkimisväärselt suurem kui europiididel.

Hawaii põlisrahvastel esineb diabeeti kõigis KMI kategooriates euroopastega võrreldes 3 korda suurema tõenäosusega.
 

Ladina-ameerika ja hispaania päritolu rahvad ja KMI

Uuring näitas, et sama KMI juures oli mehhiklastel europiididega võrreldes suurem keharasva kogus ja vähem skeletilihaseid.

Eraldi uuringus leiti, et Mehhiko päritolu ameeriklastel esines rasvumist europiididega võrreldes rohkem, kuid esines vähem sellega seotud hüpertensiooni.

Samamoodi leiti USA ladina-ameerika päritolu elanike uuringutes, et diabeeti esineb neil europiididega võrreldes vähemalt kaks korda suurema tõenäosusega, KMI kategooriast olenemata.

Erinevad uuringud Ladina-Ameerika/Hispaania päritolu rahvastega on näidanud, et KMI ja vööümbermõõdu lävendid krooniliste haiguste tõenäosuse ennustamiseks peavad eri rahvastel olema erinevad.
 

Mustanahalised rahvad ja KMI

Ameerika Ühendriikides moodustavad eri rahvaste KMI erinevused peaaegu 30% musta- ja valgenahaliste suremusmäärade erinevusest 40–79-aastaste naiste rühmas.

KMI 25-ga europiididega võrreldes leiti samasugune 2. tüüpi diabeedi risk mustanahalistel madalama KMI juures (vahemikus 21–23). KMI 30-ga europiididega võrreldes tekib mustanahaliste diabeedirisk 0,1–4 ühikut madalamal (26–29,9).
 

Lähis-Ida rahvad ja KMI

Saudi-Araabias läbi viidud uuring näitas, et praegust KMI läviväärtust (≥30) ei saa saudide ja võimalik, et ka teiste araabia rahvaste puhul rasvumise diagnoosimisel kasutada. Uuring soovitas, et rasvumise KMI lävend langetataks 27-le, et täpselt kajastada rasvumisega seotud terviseriske nendel rahvastel.

Rootsis läbi viidud uuringus oli rasvunud (KMI 30) europiidide diabeedirisk võrdne Iraagi päritolu meeste omaga, kelle KMI oli 28,5, ja Iraagi päritolu naistega, kelle KMI oli 27,5.

See on üks peamisi 2. tüüpi diabeedi määrajaid, mis tähendab Iraagi rahvastele suuremat riski kui sama KMI-ga europiididele.

Saudi-Araabia Jeddahi linna elanike jälgimisel teatasid teadlased, et rasvunud naistel on suurem eeldiabeedi, diabeedi ja düslipideemia tekke risk. Sama elanikkonna rasvunud meestel oli suurem kõrge vererõhu tõenäosus.
 

Valgenahalised/europiidsed rahvad ja KMI

Uuritud valgenahaliste/europiidsete rahvaste juurest leiti suurem kõrgema KMI-ga seotud suremise risk võrreldes sarnase KMI tasemega mustanahaliste rahvastega.

Uurijad leidsid valgenahalistelt/europiididelt suurema rasvumisega seotud pärgarteri haiguse, insuldi ja südamehaiguste tekkeriski.
 

KMI erirühmades

KMI võib teatud juhtudel olla eksitav. Uuringud on näidanud, et KMI ennustab teatud inimrühmades haiguseriski vähem täpselt:

  • Eakad
  • Sportlased
  • Pikka või lühikest kasvu inimesed
  • Lihaseline kehatüüp

Näiteks tippsportlaste või kulturistide puhul ei tähenda kõrgem KMI otsest seost tervisliku seisundiga. Nende suurem lihasmass tõstab kehakaalu ja see omakorda KMI-d.

Allolev tabel näitab, kuidas keskmine keharasva protsent konkreetsete rühmade ja kategooriate lõikes erineb.

Kirjeldus Mehed Naised
 Rasva kogus  2–5%  10–13%
 Sportlased  6–13%  14–20%
 Harrastussportijad  14–17%  21–24%
 Vastuvõetav  18–24%  25–31%
 Rasvumus  >25%  >32%

KMI ja sugu

Praegu ei arvutata naiste ja meeste KMI-d erinevalt. Kuigi sugu KMI arvutustes ei arvestata, võivad soolised füsioloogilised erinevused viidata riskiastme erinevusele antud KMI juures.

Mehed
Kaalu jaotamise osas on teatatud, et meestel kipub rasv kogunema ülakehasse, sh kõhule.

Kõhu rasvumine ja vistseraalse rasva kontsentratsioon põhjustab meestel suuremat südamehaiguste ja 2. tüüpi diabeedi riski.

Naised
Kuigi naistel on tavaliselt suurem keharasva osakaal kui meestel, kipub naistel rasv ladestuma puusadele ja tuharatele.

Rasva ladestumise erinevuste tõttu võib naistel olla väiksem risk rasvumisega seotud kaasuvate haiguste tekkeks võrreldes sama KMI-ga meestega.
 

KMI ja vanus

Täiskasvanute KMI arvutustes vanust arvesse ei võeta. Uuringud näitavad samas, et kuigi rasvumine suurendab suremuse riski igas vanuses, on see korrelatsioon alla 50-aastastel inimestel palju tugevam.

Kiirendatud kaalutõus lapsena tähendab täiendavat kehakaalu tõusu nooruki- ja täiskasvanueas. Kaalutõus lapsena on seega tugev rasvumise ennustaja täiskasvanueaks. Uuring näitab, et 40% ülekaalulistest lastest kasvavad rasvunud täiskasvanuteks.

Kuigi KMI-d tõlgendatakse täiskasvanutega võrreldes erinevalt, viitavad kogunevad tõendid sellele, et KMI juhised peaksid olema vanusespetsiifilised ka täiskasvanute puhul.
 

Lapsed ja noorukid

KMI tõlgendamine lastel ja noorukitel on nii vanuse- kui ka soospetsiifiline. Seda seetõttu, et tüdrukud ja poisid arenevad erineva kiirusega, keharasv varieerub teatud arenguperioodidel, nt puberteedi ajal.

On tõestatud, et rasvumine lapsepõlves ennustab tugevalt rasvumisega seotud haiguste, näiteks 2. tüüpi diabeedi, düslipideemia ja uneapnoe tekkeriski. Rasvunud lapsed kannatavad tõenäolisemalt ka psühholoogilise stressi all. See võib hõlmata madalat enesehinnangut, ärevushäireid ja depressiivseid sümptomeid.

Kui olete lapsevanem, kes on mures oma lapse tervise pärast seoses tema kehakaaluga, konsulteerige oma arstiga, et saada juhiseid kehakaalu langetamise ja võimalike ravivõimaluste kohta.
 

Eakad

Meie keha koostis muutub koos vanusega. Keharasva suurenemine on täiskasvanueas statistiliselt tõenäoline, lihasmass aga väheneb.

Lihasmassi ja tugevust loetakse kehalise aktiivsuse säilitamisel oluliseks.

Uuringud on näidanud, et standardsete KMI arvutuste kasutamisel seostub kerge ülekaal väiksema suremusriskiga võrreldes teiste erirühmade normaalkaaluga.

Standardne KMI arvutus võib alahinnata või ülehinnata eakate inimeste liigse rasva hulka. Seetõttu on soovitatavad sellised hindamised nagu vööümbermõõt, mis on eakate keharasva mõõtmisel parem näitaja.
 

Ülekaalulisuse diagnoos

Ülekaalulisuse diagnoosimine ei tohiks piirduda ainult KMI mõõtmisega. Kuid KMI võib aidata tuvastada inimesi, kellel oleks kaalu langetamisest kasu.

Esmase rasvumise hindamise käigus tellitakse sageli diagnostilisi analüüse, mille eesmärk on avastada ainevahetusprobleeme ja isikupärastada ravivõimalusi. Skriining hõlmab tavaliselt mitut tüüpi laboratoorseid analüüse:

  • HbA1c (%)
  • Neerufunktsiooni elektrolüütide analüüsid (kreatiniin, eGFR)
  • Üldkolesterool, HDL- ja LDL-kolesterool, triglütseriidid
  • Alaniini aminotransferaas (ALAT)
  • Vanusepõhine vähiskriining

Lisaks nendele analüüsidele võivad tervishoiuteenuse osutajad kasutada rasvumise põhjuste mõistmiseks terviklikku diagnostilist lähenemisviisi. Tervikliku lähenemisviisi eesmärk on avastada rasvumist soodustavad võimalikud tegurid ja pakkuda individuaalset raviprogrammi.

Konsulteerige oma arstiga, kui soovite rohkem teada saada rasvumise tervikdiagnooside kohta.
 

Vööümbermõõt vs. KMI

Tervisliku seisundi paremaks mõistmiseks võib KMI kõrval teha muid diagnostikaid ja mõõtmisi (näiteks vööümbermõõt). 

Vööümbermõõt on kõhurasva mõõtmise kaudne meede, samas kui KMI on kogu keharasva näitaja. Seetõttu on vööümbermõõtu loetud rasvumisega seotud terviseriski täpsemaks näitajaks näiteks kaasuvaid haigusi ja suremust arvestades.

Teadlased on soovitanud kasutada vöökoha ümbermõõtu koos kehamassiindeksiga, et hinnata täpsemalt inimese terviseriskide tegureid.

Sõltumata KMI-st peate oma arstiga konsulteerima, kui teil on mure oma tervise pärast.

Kaalu tuleks langetada, kui teie vöökoha ümbermõõt on vähemalt:

  • Mehed: 94 cm või rohkem
  • Naised: 80 cm või rohkem

Suurem vööümbermõõt on seotud suurema terviseriskiga. Rasvumist tuleks ravida, kui vöökoha ümbermõõt on järgmine:

  • Mehed: 102 cm või rohkem
  • Naised: 88 cm või rohkem
     

Kas on võimalik olla kõrgema KMI-ga, aga terve?

Tavaliselt on rasvumise all kannatavatel inimestel mitmesugused haigusseisundid, mida kollektiivselt nimetatakse metaboolseks sündroomiks.

Metaboolse sündroomi sõeluuringut soovitatakse enamikule kõrgema KMI-ga inimestele.

See hõlmab rasvumisega seotud metaboolsete riskitegurite otsimist, muu hulgas:

  • Vööümbermõõt
  • Kõrge triglütseriidide tase
  • „Hea” HDL-kolesterooli tase
  • „Halva“ LDL-kolesterooli tase
  • Kõrge vererõhk
  • Kõrge veresuhkur

Metaboolse sündroomi diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kolm metaboolset riskitegurit. Metaboolne sündroom on määratletud kui haigusseisundite kogum ja see võib suurendada südamehaiguste, 2. tüüpi diabeedi ja insuldi riski.
 

Hea metaboolne tervis rasvunud inimesel

Seos rasvumise ja rasvumisega seotud tüsistuste vahel on tugev, kuid mitte absoluutne.

Mõnedel rasvumisega inimestel ei esine metaboolset sündroomi ja neil on kõrgest KMI-st hoolimata vähe terviseriske. Seda rühma määratletakse metaboolselt tervete rasvunud isikutena.

Neil inimestel on väiksem diabeedi ja südamehaiguste tekkerisk kui teistel ülekaalulistel inimestel, kes kannatavad metaboolse sündroomi all.

Kuid kliinilistes juhistes täpsustatakse, et metaboolselt terveid rasvunud inimesi ei saa pidada meditsiiniliselt terveteks. Neil on suurem suremuse risk, samuti muud mittemetaboolsed seisundid nagu depressioon, seljavalu ja uneapnoe.

Hoolimata metaboolsete riskitegurite puudumisest leiti uuringus, et metaboolselt tervetel rasvunud inimestel võivad 10 aasta jooksul tekkida metaboolsed kõrvalekalded. See tähendab, et neil on endiselt oht minna üle ebatervesse metaboolsesse seisundisse.

Kui teil ei esine rasvumisega seotud kroonilisi haigussümptomeid, võite pidada nõu oma arstiga, et hinnata oma metaboolseid riskitegureid.

Tervislikuma eluviisi valimine võib aidata sellel riskirühmal vältida meditsiinilisi tüsistusi ja edasist kehakaalu tõusu.
 

KMI ajalugu

KMI loodi Belgia matemaatiku Lambert Adolphe Jacques Quetelet’ poolt 19. sajandi keskel.

Vaatamata sellele, et Quetelet ei olnud arst, tutvustas ta ühiskondlike keskmiste kontseptsiooni. Ta märkas suhet kaalu ja pikkuse vahel, mida hakati nimetama Quetelet’ indeksiks.

Keys et al populariseeris hiljem seda näitajat, nimetas selle kehamassi indeksiks ja kasutas seda rahvastiku-uuringute klassifikaatorina.

KMI-d kasutatakse tänapäeva meditsiinis palju, eriti järjest kasvava rasvumismääraga lääne ühiskonnas.
 

KMI piirangud

KMI on lihtne ja objektiivne mõõtmine, mida saab kergesti läbi viia arst või igaüks, kes oma tervise pärast muretseb.

Lisaks eelnevalt käsitletud piirangutele tuleks arvestada ka seda, et KMI mõõtmised ei võta arvesse järgmist:

  • Rasvumisega seotud pärilike haiguste, nt metaboolse sündroomi risk.
  • Muud keskkonna- ja elustiili tegurid peale rasvumise, mis võivad kaasa aidata kroonilise haiguse riskile.
  • Individuaalne keharasva jaotus.

Samuti on oluline meeles pidada, et rasvumine ei tähenda tingimata haigust, nagu ka normaalkaal ei tähenda, et olete terve.

Teie KMI ei määratle teid, kuid KMI tundmine ja mõistmine võib olla võimas vahend oma tervise eest hoolitsemisel.

Konsulteerige oma arstiga, et arutada oma kehakaalu ja tervislikku seisundit ning hinnata, milliseid meetmeid võib vaja minna.
 

Kokkuvõte

Inimese keharasva koguse ja tervise vahel on tugev seos. Uuringud on näidanud KMI spektri mõlema äärmusega seotud terviseriske.

Erinevad kaalust sõltumatud tegurid (nt rahvus ja geneetika) võivad seada teid krooniliste haiguste tekkimise ohtu. Oluline on olla teadlik nendest teguritest ja sellest, kuidas need võivad teie riski suurendada, kui kannatate rasvumise all.

KMI 30 või üle selle seondub suurema suremuse ja terviseprobleemide riskiga. Rasvumise sõeluuringutes tuleks KMI lävendeid arvesse võtta.

On „metaboolselt terveid“ inimesi, kelle tervis on hea ka kõrge KMI korral. Rasvumine võib madalama KMI-ga võrreldes siiski suurendada muid terviseriske.

Metaboolse sündroomi sõeluuringut soovitatakse enamikule kõrgema KMI-ga inimestele.

KMI näit võib aidata leida tervisliku kaaluvahemiku ja parima viisi selleni jõudmiseks või selle hoidmiseks – koostöös tervishoiutöötajatega. Enamasti suurendab KMI üle 25 terviseriske.

KMI-d tuleks kasutada suunisena ja esimese sammuna oma kaalu ja pikkuse mõistmiseks. Tervishoiuspetsialistid soovitavad järgida tervislikku toitumist ja elustiili – sõltumata teie praegusest KMI-st.

Üle KMI 25 puhul võib olla vajalik rakendada muid tegevusi peale tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse. Konsulteerimine arstiga on parim viis õigete lahenduste leidmiseks.

Pöörduge arsti poole, kui muretsete oma kehakaalu pärast.
 

Viited
  • Rueda-Clausen, C F et al, “Assessment of People Living with Obesity,” Can. Adult Obes. Clin. Pract. Guidel., lk 1–17, 2020, [veebis]. Saadaval:  http://obesitycanada.ca/wp-content/uploads/2020/09/6-Obesity-Assessment-v5-with-links.pdf
  • Yumuk, V et al, “European Guidelines for Obesity Management in Adults” Obes Facts. 2015 detsember; 8(6): 402–424. Avaldatud veebis 2015. aasta 5. detsembril. doi: 10.1159/000442721
  • Garvey, W T et al, “American Association of Clinical Endocrinologists and American College of Endocrinology comprehensive clinical practice guidelines for medical care of patients with obesity.” Endocrine Practice 2016;22:1–203. DOI:https://doi.org/10.4158/EP161365.GL
  • Guh, D P et al, “The incidence of co-morbidities related to obesity and overweight: A systematic review and meta-analysis,” BMC Public Health, köide 9, nr 1, lk 88, 2009, doi: 10.1186/1471-2458-9-88.
  • Prospective Studies Collaboration, “Body-mass index and cause-specific mortality in 900000 adults: collaborative analyses of 57 prospective studies,” Lancet, köide 373, nr 9669, lk 1083–1096, märts 2009, doi: 10.1016/S0140-6736(09)60318-4.
  • “Obesity Screening – Medline Plus, U.S. National Library of Medicine” Saadaval: https://medlineplus.gov/lab-tests/obesity-screening/
  • “Assessing Your Weight and Health Risk – National Heart, Lung, and Blood Association – U.S. Department of Health & Human Services” Saadaval: https://www.nhlbi.nih.gov/health/educational/lose_wt/risk.htm
  • Hussain, A et al, “Type 2 Diabetes and obesity: A review” Journal of Diabetology, juuni 2010; 2:1
  • Katzmarzyk, P T et al, “Body mass index and risk of cardiovascular disease, cancer and all-cause mortality” Can. J. Public Health, köide 103, nr 2, lk 147–151, 2012, doi: 10.1007/BF03404221.
  • Kurth, T et al, “Prospective Study of Body Mass Index and Risk of Stroke in Apparently Healthy Women,” Circulation, köide 111, nr 15, lk 1992–1998, aprill 2005, doi: 10.1161/01.TSIR.0000161822.83163.B6.
  • Landi, F et al, “Body Mass Index is Strongly Associated with Hypertension: Results from the Longevity Check-Up 7+ Study” Nutrients. 2018 detsember; 10(12): 1976. Avaldatud internetis 13. detsembril 2018. doi: 10.3390/nu10121976.
  • Dağ, Z Ö et al, “Impact of obesity on infertility in women,” J. Turkish Ger. Gynecol. Assoc., köide 16, nr 2, lk 111–117, juuni 2015, doi: 10.5152/jtgga.2015.15232.
  • Moussa, O M et al, “Effect of body mass index on depression in a UK cohort of 363037 obese patients: A longitudinal analysis of transition,” Clin. Obes., köide 9, nr 3, lk e12305, juuni 2019, doi: https://doi.org/10.1111/cob.12305.
  • Zhao, G et al, “Depression and anxiety among US adults: associations with body mass index,” Int. J. Obes., köide 33, nr 2, lk 257–266, 2009, doi: 10.1038/ijo.2008.268.
  • Lamon-Fava, S et al, “Impact of Body Mass Index on Coronary Heart Disease Risk Factors in Men and Women,” Arterioscler. Thromb. Vasc. Biol., köide 16, nr 12, lk 1509–1515, detsember 1996, doi: 10.1161/01.ATV.16.12.1509.
  • Van Hemelrijck, M et al, “Longitudinal study of body mass index, dyslipidemia, hyperglycemia, and hypertension in 60,000 men and women in Sweden and Austria” Avaldatud: 13. juuni 2018. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0197830
  • Loomis, A K et al, “Body Mass Index and Risk of Nonalcoholic Fatty Liver Disease: Two Electronic Health Record Prospective Studies,” J. Clin. Endocrinol. Metab., köide 101, nr 3, lk 945–952, märts 2016, doi: 10.1210/jc.2015-3444.
  • Zafar, S et al, “Correlation of gastroesophageal reflux disease symptoms with body mass index,” Saudi J. Gastroenterol., köide 14, nr 2, lk 53–57, aprill 2008, doi: 10.4103/1319-3767.39618.
  • Han, T S et al, “A clinical perspective of obesity, metabolic syndrome and cardiovascular disease,” JRSM Cardiovasc. Dis., köide 5, lk 2048004016633371–2048004016633371, veebruar 2016, doi: 10.1177/2048004016633371.
  • Subak, L L et al, “Obesity and Urinary Incontinence: Epidemiology and Clinical Research Update” J Urol. 2009 detsember; 182(6 Suppl): S2–S7 doi: 10.1016/j.juro.2009.08.071
  • Romero-Corral, A et al, “Interactions Between Obesity and Obstructive Sleep Apnea - Implications for Treatment” Chest. 2010 märts; 137(3): 711–719. doi: 10.1378/chest.09-0360
  • Herrington, W G et al, “Body-mass index and risk of advanced chronic kidney disease: Prospective analyses from a primary care cohort of 1.4 million adults in England,” PLoS One, köide 12, nr 3, lk e0173515, märts 2017, [veebis]. Saadaval: https://doi.org/10.1371/journal.pone.0173515.
  • Bhaskaran, K et al, “Body-mass index and risk of 22 specific cancers: a population-based cohort study of 5.24 million UK adults,” Lancet, köide 384, nr 9945, lk 755–765, august 2014, doi: 10.1016/S0140-6736(14)60892-8.
  • Zheng, H et al, “Body mass index and risk of knee osteoarthritis: Systematic review and meta-analysis of prospective studies,” BMJ Open, köide 5, nr 12, 2015, doi: 10.1136/bmjopen-2014-007568.
  • Su, Y P et al, “Strong association between metabolically-abnormal obesity and gallstone disease in adults under 50 years” BMC Gastroenterol 19, 117 (2019). https://doi.org/10.1186/s12876-019-1032-y
  • Yang, G et al, “The effects of obesity on venous thromboembolism: A review” Open J Prev Med. 2012 nov; 2(4): 499–509. doi: 10.4236/ojpm.2012.24069
  • Bai, L et al, “Incident gout and weight change patterns: a retrospective cohort study of US adults” Arthritis Res Ther. 2021; 23: 69. Avaldatud veebis 2. märtsil 2021. doi: 10.1186/s13075-021-02461-7
  • Klatsky, A L et al, “Body Mass Index and Mortality in a Very Large Cohort: Is It Really Healthier to Be Overweight?,” Perm. J., köide 21, lk 16–142, 2017, doi: 10.7812/TPP/16-142.
  • Heymsfield, S B et al, “Why are there race/ethnic differences in adult body mass index-adiposity relationships? A quantitative critical review,” Obes. Rev., köide 17, nr 3, lk 262–275, märts 2016, doi: 10.1111/obr.12358.
  • “Ethnic Differences in BMI and Disease Risk | Obesity Prevention Source | Harvard T.H. Chan School of Public Health.” [Veebis]. Saadaval: https://www.hsph.harvard.edu/obesity-prevention-source/ethnic-differences-in-bmi-and-disease-risk/
  • Cossrow, N et al, “Race/Ethnic väljaannes in Obesity and Obesity-Related Comorbidities,” J. Clin. Endocrinol. Metab., köide 89, nr 6, lk 2590–2594, juuni 2004, doi: 10.1210/jc.2004-0339.
  • “Appropriate body-mass index for Asian populations and its implications for policy and intervention strategies – Public Health – WHO international” Saadaval: https://www.who.int/nutrition/publications/bmi_asia_strategies.pdf
  • Deurenberg-Yap, M et al, “The paradox of low body mass index and high body fat percentage among Chinese, Malays and Indians in Singapore.” Int J Obes Relat Metab Disord. 2000 aug;24(8):1011-7. doi: 10.1038/sj.ijo.0801353. PMID: 10951540.
  • Valentino, G et al, “Body fat and its relationship with clustering of cardiovascular risk factors” Nutr Hosp. 2015;31(5):2253-2260 ISSN 0212-1611 • CODEN NUHOEQ S.V.R. 318
  • Lear, S A et al, “Ethnic Variation in Fat and Lean Body Mass and the Association with INS Resistance” The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, kd 94, väljaanne 12, 1. dets 2009, lk 4696–4702, https://doi.org/10.1210/jc.2009-1030
  • Tillin, T et al, “The relationship between metabolic risk factors and incident cardiovascular disease in Europeans, South Asians, and African Caribbeans: SABRE (Southall and Brent Revisited) -- a prospective population-based study,” J. Am. Coll. Cardiol., köide 61, nr 17, lk 1777–1786, Apr. 2013, doi: 10.1016/j.jacc.2012.12.046.
  • Tanne, D et al, “Body Fat Distribution and Long-Term Risk of Stroke Mortality” Stroke. Avaldatud 31. märts 2005 https://doi.org/10.1161/01.STR.0000162584.39366.1c
  • Chen, Y et al, “Association between body mass index and cardiovascular disease mortality in east Asians and south Asians: pooled analysis of prospective data from the Asia Cohort Consortium,” BMJ  Br. Med. J., köide 347, lk f5446, oktoober 2013, doi: 10.1136/bmj.f5446.
  • Wen, C P et al, “Are Asians at greater mortality risks for being overweight than Caucasians? Redefining obesity for Asians” Public Health Nutrition, 12(4), 497-506. doi:10.1017/S1368980008002802
  • J. S. for the S. of O. The Examination Committee of Criteria for `Obesity Disease’ in Japan, “New Criteria for `Obesity Disease’ in Japan,” Circ. J., köide 66, nr 11, lk 987–992, 2002, doi: 10.1253/circj.66.987.
  • Zheng, W et al, “Association between Body-Mass Index and Risk of Death in More Than 1 Million Asians,” N. Engl. J. Med., köide 364, nr 8, lk 719–729, veeb. 2011, doi: 10.1056/NEJMoa1010679.
  • Aekplakorn, W et al, “Obesity indices and cardiovascular risk factors in Thai adults.” Int J Obes 30, 1782–1790 (2006). https://doi.org/10.1038/sj.ijo.0803346
  • Choi, S E et al, “Do Risk Factors Explain the Increased Prevalence of Type 2 Diabetes Among California Asian Adults?” J Immigr Minor Health. 2011; 13(5): 803–808. Avaldatud internetis 9. oktoobril 2010. doi: 10.1007/s10903-010-9397-6
  • Swinburn, B et al, “Body size and composition in Polynesians” Int J Obes 23, 1178–1183 (1999). https://doi.org/10.1038/sj.ijo.0801053
  • Young, D R et al, “Associations of overweight/obesity and socioeconomic status with hypertension prevalence across racial and ethnic groups,” J. Clin. Hypertens., köide 20, nr 3, lk 532–540, märts 2018, doi: https://doi.org/10.1111/jch.13217.
  • Maskarinec, G et al, “Diabetes Prevalence and Body Mass Index Differ by Ethnicity: The Multiethnic Cohort” Ethn Dis. 2009; 19(1): 49–55. PMCID: PMC2702477
  • Aleman-Mateo, H et al, “Elderly Mexicans have less muscle and greater total and truncel fat compared to African-Americans and Caucasians with the same BMI” J Nutr Health Aging. 2009 detsember; 13(10): 919. doi: 10.1007/s12603-009-0252-1
  • Cossrow, N et al, “Race/Ethnic väljaannes in Obesity and Obesity-Related Comorbidities” The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, köide 89, väljaanne 6, 1. juuni 2004, lk 2590–2594, https://doi.org/10.1210/jc.2004-0339
  • Berber, A et al, “Anthropometric indexes in the prediction of type 2 diabetes mellitus, hypertension and dyslipidaemia in a Mexican population,” Int. J. Obes., köide 25, nr 12, lk 1794–1799, 2001, doi: 10.1038/sj.ijo.0801827.
  • Chirinos, D A et al, “Defining Abdominal Obesity as a Risk Factor for Coronary Heart Disease in the U.S.: Results From the Hispanic Community Health Study/Study of Latinos (HCHS/SOL)” Diabetes Care aug 2020, 43 (8) 1774-1780; DOI: 10.2337/dc19-1855
  • Elo, I T et al, “The Contribution of Weight Status to Black-White Differences in Mortality” Biodemography Soc Biol. 2017; 63(3): 206–220. doi: 10.1080/19485565.2017.1300519
  • “9 The evidence | BMI: preventing ill health and premature death in black, Asian and other minority ethnic groups | Guidance | NICE.” [Veebis]. Saadaval: https://www.nice.org.uk/guidance/ph46/chapter/9-The-evidence.
  • Alammar, M et al, “Diagnostic Accuracy of Body Mass Index (BMI) When Diagnosing Obesity in a Saudi Adult Population in a Primary Care Setting, Cross Sectional, Retrospective Study” Diabetes Metab Syndr Obes. 2020; 13: 2515–2520. Avaldatud veebis 2020. aasta 14. juulil. doi: 10.2147/DMSO.S263063.
  • Bennet, L et al, “BMI and waist circumference cut-offs for corresponding levels of INS sensitivity in a Middle Eastern immigrant versus a native Swedish population – the MEDIM population based study” BMC Public Health. 2016; 16: 1242. Avaldatud veebis 2016. aasta 9. detsembril doi: 10.1186 / s12889-016-3892-1
  • Al-Raddadi, R et al, “The prevalence of obesity and overweight, associated demographic and lifestyle factors, and health status in the adult population of Jeddah, Saudi Arabia,” Ther. Adv. Chronic Dis., köide 10, lk 2040622319878997, jaanuar 2019, doi: 10.1177/2040622319878997.
  • Abell, J E et al, “Differences in Cardiovascular Disease Mortality Associated With Body Mass Between Black and White Persons,” Am. J. Public Health, köide 98, nr 1, lk 63–66, jaanuar 2008, doi: 10.2105/AJPH.2006.093781.
  • Batsis, J A et al, “Diagnostic Accuracy of Body Mass Index to Identify Obesity in Older Adults: NHANES 1999–2004” Int J Obes (Lond). 2016 mai; 40(5): 761–767. Avaldatud veebis 2015. aasta 1. detsembril doi: 10.1038/ijo.2015.243
  • Michigan State University. "BMI Not Accurate Indicator Of Body Fat, New Research Suggests." ScienceDaily. ScienceDaily, 7. märts 2007. Saadaval: www.sciencedaily.com/releases/2007/03/070305202535.htm
  • Sperrin, M et al, “Body mass index relates weight to height differently in women and older adults: serial cross-sectional surveys in England (1992-2011)” J. Public Health (Oxf)., köide 38, nr 3, lk 607–613, Selk 2016, doi: 10.1093/pubmed/fdv067.
  • Weir CB, et al, “BMI Classification Percentile And Cut Off Points.” Kogumikus: StatPearls [Internet]. Treasure Island (FL): StatPearls Publishing; 2021 jaanuar
  • “What Is My Ideal Body Fat Percentage? - Healthline” [veebis] Saadaval:  https://www.healthline.com/health/exercise-fitness/ideal-body-fat-percentage
  • Nuttall, F Q. “Body Mass Index: Obesity, BMI, and Health: A Critical Review” Nutr Today. 2015 mai; 50(3): 117–128. Avaldatud veebis 2015. aasta 7. aprillil. doi: 10.1097/NT.0000000000000092
  • Karastergiou, K et al, “Sex differences in human adipose tissues – the biology of pear shape,” Biol. Sex Differ., köide 3, nr 1, lk 13, 2012, doi: 10.1186/2042-6410-3-13.
  • Nauli, A M et al, “Why Do Men Accumulate Abdominal Visceral Fat?” Front. Physiol., köide 10, lk 1486, detsember 2019, doi: 10.3389/fphys.2019.01486.
  • Thorpe Jr., R J et al, “Aging, Obesity, and Mortality: Misplaced Concern About Obese Older People?” Res Aging. 1. jaanuar 2004; 26(1): 108–129. doi: 10.1177/0164027503258738
  • Yanovski, J A “Pediatric obesity. An introduction” Appetite. 1. okt 2015; 93: 3–12. Avaldatud veebis 30. märts 2015. doi: 10.1016/J.appet.2015.03.028
  • “About Child & Teen BMI – Center for Disease Control and Prevention” Saadaval: https://www.cdc.gov/healthyweight/assessing/bmi/childrens_bmi/about_childrens_bmi.html
  • Chung, S “Growth and Puberty in Obese Children and Implications of Body Composition” J Obes Metab Syndr. 2017 detsember; 26(4): 243–250. Avaldatud veebis 30. dets 2017. doi: 10.7570/jomes.2017.26.4.243
  • St-Onge, M P et al, “Body composition changes with aging: The cause or the result of alterations in metabolic rate and macronutrient oxidation?” Nutrition. 2010 veebruar; 26(2): 152–155. Avaldatud internetis 8. dets 2009. doi: 10.1016/J.nut.2009.07.004
  • Studenski, S A et al, “The FNIH sarcopenia project: rationale, study description, conference recommendations, and final estimates,” J. Gerontol. A. Biol. Sci. Med. Sci., köide 69, nr 5, lk 547–558, mai 2014, doi: 10.1093/gerona/glu010.
  • McKee, A et al, “Obesity in the Elderly” Kogumikus: Endotext [Internet]. South Dartmouth (MA): MDText.com, Inc.; 2000.
  • Van Der Valk, E S et al, “A comprehensive diagnostic approach to detect underlying causes of obesity in adults” Obesity Reviews Esimest korda avaldatud: 1. märts 2019  https://doi.org/10.1111/obr.12836
  • Hetherington-Rauth, M et al, “Comparison of direct measures of adiposity with indirect measures for assessing cardiometabolic risk factors in preadolescent girls” Nutr J. 2017; 16: 15. Avaldatud veebis 2017. aasta 23. veebruaril. doi: 10.1186/s12937-017-0236-7
  • Janssen, I et al, “Waist circumference and not body mass index explains obesity-related health risk” The American Journal of Clinical Nutrition, köide 79, väljaanne 3, märts 2004, lk 379–384, https://doi.org/10.1093/ajcn/79.3.379
  • Robert Ross et al, “Waist circumference as a vital sign in clinical practice: a Consensus Statement from the IAS and ICCR Working Group on Visceral Obesity” Nat Rev Endocrinol. 2020; 16(3): 177–189. Avaldatud veebis 2020. aasta 4. veebruaril doi: 10.1038/s41574-019-0310-7
  • “Why is my waist size important? - NHS.” [Veebis]. Saadaval: https://www.nhs.uk/common-health-questions/lifestyle/why-is-my-waist-size-important/.
  • “Metabolic syndrome - Symptoms and causes - Mayo Clinic.” [Veebis]. Saadaval:  https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/metabolic-syndrome/symptoms-causes/syc-20351916
  • “Metabolic Syndrome – Cedars Sinai” [veebis]. Saadaval:  https://www.cedars-sinai.org/health-library/diseases-and-conditions/m/metabolic-syndrome.html
  • “Metabolic Syndrome | NHLBI, NIH.” [Veebis]. Saadaval:  https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/metabolic-syndrome
  • “HDL cholesterol: How to boost your ‘good’ cholesterol - Mayo Clinic.” [Veebis]. Saadaval:  https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/high-blood-cholesterol/in-depth/hdl-cholesterol/art-20046388.
  • Yanai, H et al, “The underlying mechanisms for development of hypertension in the metabolic syndrome” Nutr J. 2008; 7: 10. Avaldatud veebis 2008. aasta 17. aprillil. doi: 10.1186/1475-2891-7-10
  • “What is Cardiovascular Disease? | American Heart Association.” [Veebis]. Saadaval:  https://www.heart.org/en/health-topics/consumer-healthcare/what-is-cardiovascular-disease
  • “Type 2 Diabetes - Symptoms | ADA.” [Veebis]. Saadaval:  https://www.diabetes.org/diabetes/type-2/symptoms.
  • Arenillas, J F et al, “The Metabolic Syndrome and Stroke - Potential Treatment Approaches” Stroke Algselt avaldatud 31. mai 2007 https://doi.org/10.1161/STROKEAHA.106.480004
  • Lin, H et al, “The prevalence, metabolic risk and effects of lifestyle intervention for metabolically healthy obesity: a systematic review and meta-analysis: A PRISMA-compliant article” Medicine (Baltimore). 2017 nov; 96(47): e8838. Avaldatud veebis 27. nov 2017. doi: 10.1097/MD.0000000000008838.
  • Hinnouho, G M et al, “Metabolically healthy obesity and risk of mortality: does the definition of metabolic health matter?,” Diabetes Care, köide 36, nr 8, lk 2294–2300, august 2013, doi: 10.2337/dc12-1654.
  • Eknoyan, G. “Adolphe Quetelet (1796–1874) — the average man and indices of obesity” Nephrology Dialysis Transplantation, köide 23, väljaanne 1, jaanuar 2008, lk 47–51, https://doi.org/10.1093/ndt/gfm517
  • Abou Ziki, M D et al, “Metabolic Syndrome: Genetic Insights into Disease Pathogenesis” Curr Opin Lipidol. 2016 aprill; 27(2): 162–171. doi: 10.1097/MOL.0000000000000276
  • Kolb, H et al, “Environmental/lifestyle factors in the pathogenesis and prevention of type 2 diabetes.” BMC Med 15, 131 (2017). https://doi.org/10.1186/s12916-017-0901-x
  • Jensen, M D “Role of Body Fat Distribution and the Metabolic Complications of Obesity” J Clin Endocrinol Metab. 2008 nov; 93(11 Suppl 1): S57–S63. doi: 10.1210/jc.2008-1585
  • Wildman, R P et al, “The Obese Without Cardiometabolic Risk Factor Clustering and the Normal Weight With Cardiometabolic Risk Factor Clustering: Prevalence and Correlates of 2 Phenotypes Among the US Population (NHANES 1999-2004),” Arch. Intern. Med., köide 168, nr 15, lk 1617–1624, august 2008, doi: 10.1001/archinte.168.15.1617.
  • Bhaskaran, K et al, “Association of BMI with overall and cause-specific mortality: a population-based cohort study of 3.6 million adults in the UK” Lancet Diabetes Endocrinol. 2018 detsember; 6(12): 944–953. doi: 10.1016/S2213-8587(18)30288-2
  • https://obesitycanada.ca/wp-content/uploads/2021/05/6-Obesity-Assessment-v6-with-links.pdf 
Kas see oli teile kasulik?

Teile võib ka meeldida

Rohkem seotud artikleid